CFP: Visual Digital Humanities: Representing and Interpreting Humanities Data

October 13-14, Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia

 

The digital age has brought along an increased multimediality of communication. This concerns the source data in the field of humanities as well as the ways to perform research and represent the results. On the one hand humanities have to tackle the challenge of capturing the ever-changing and fluently moving non-textual sources in order to organise them into reproducible research data. On the other hand computational analysis enables us to rework the data on a much bigger scale. The creative nature of digital humanities commits researchers to explore, discover and develop new possibilities for data analysis.

Visual representation of data (e.g. using networks, timelines and word clouds for representing data) significantly enhances the interpretation potential of the material. Visualisation methods developed in other disciplines such as GIS mapping, graphs and charts have already been taken up in the humanities. However, there is a need to reconsider the assumptions that underlie the use of tools for data display and interpretation developed in other disciplines in order to adjust them to for working with artistic, literary, musical and historical corpora. New opportunities further enhance the possibilities to obtain meaningful insights using automated methods that complement results from more detailed but smaller scale studies. This must be done keeping in mind that qualitative data requires methods for presenting ambiguity and uncertainty in a nuanced way. The display of data from the humanities must be rooted in and appropriate to the interpretative activity being undertaken. Hence, researchers in the humanities need to engage computer scientists to allow for a more informed and accurate use of existing tools and the development of new ones.

The conference is the fourth in the series of conferences on digital humanities in Estonia, and is in this year co-organized by the Estonian Society for Digital Humanities, the Estonian Literary Museum and the Centre of Excellence in Estonian Studies. Traditionally, the conference includes a panel that introduces and discusses the developments in Estonian digital humanities.

We welcome contributions in the following areas of digital humanities:
– mining, managing, analysing visual data;
– interpretation of data and knowledge discovery;
– visualization of various types of data (spatial, historical, folkloric, linguistic, etc.);
– ideas, outlooks, developments and critique of digital humanities in Estonia and elsewhere.

Please submit a proposal that contains your full name, institutional and disciplinary affiliation, a brief academic CV, the title of your paper and an abstract of 200-250 words (including references) by September 12, 2016.

The working language of the conference is English.

Please send your proposals to: digitaalhumanitaaria@gmail.com.

Organising team:
Mari Sarv
Liisi Laineste

Kutse konverentsile “Visuaalne digitaalhumanitaaria: humanitaarandmete esitamine ja tõlgendamine”

13.-14. oktoobril 2016 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

Arvutiajastu on kaasa toonud üha rohkem võimalusi suhtluseks eri meediumide vahendusel. Humanitaarvaldkonnas puudutab see nii lähteandmeid, uurimisprotsessi kui ka tulemuste esitamist. Ühest küljest peavad humanitaarteadused toime tulema ülesandega tuletada pidevalt muutuvast ja paigalpüsimatust mitte-tekstilisest kultuurisuhtlusest uurimistöö jaoks valiidsed andmestud. Teisalt võimaldavad arvutuslikud meetodid meil töödelda andmeid palju suuremas mahus. Digitaalhumanitaaria loomingulisus seisneb andmeanalüüsi uute võimaluste uurimises, avastamises ja arendamises.

Andmete visuaalne esitamine (nt. võrgustike, ajajoonte ja sõnapilvede abil) parandab märkimisväärselt ainestiku tõlgendusvõimalusi. Humanitaarteadlased on juba kasutusele võtnud teistes uurimisvaldkondades välja töötatud visualiseerimismeetodid, nt. GIS kaardid, graafikud jms. Ometi tuleks kriitiliselt üle vaadata väited, mis on aluseks teistes valdkondades välja töötatud andmete kuvamise ja interpreteerimise töövahenditele, et kohandada neid kunsti, kirjanduse, muusika või ajaloo andmekogude uurimisel. Uued võimalused parandavad ka ainestikust ülevaate saamise võimalusi arvutuslike meetodite abil, mis täiendavad detailsemate, kuid samas väiksemamahuliste uuringute tulemusi. Seda tehes peab meeles pidama, et kvalitatiivsete andmete puhul vajame ka meetodeid mitmetimõistetavuse ja hägusate tulemuste oskuslikuks esitamiseks. Humanitaarandmete esitamine peab olema vastavuses uurimuse eesmärkidega. Humanitaaruurimisse tuleks kaasata arvutiteadlasi, sest see võimaldaks kasutada oskuslikumalt olemasolevaid vahendeid ning arendada välja uusi.

Konverents on neljas Eesti digitaalhumanitaaria konverentside seerias ning sel aastal korraldavad seda ühiselt Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti-uuringute tippkeskus.

Lisaks konverentsi üldteemale on konverentsile oodatud kõik ettekanded, mis tutvustavad või analüüsivad arenguid Eesti digitaalhumanitaarias.

Ootame konverentsile ettekandeid järgmistest digitaalhumanitaaria valdkondadest:

– visuaalsete andmete kaeve, haldamine ja analüüs;
– andmete interpreteerimine ja uute teadmiste loomine;
– erilaadiliste (ruumiliste, ajalooliste, folkloorsete, keeleliste jne.) andmete visualiseerimine;
– ideed, plaanid, arengud Eesti ja maailma digitaalhumanitaarias ning digitaalhumanitaaria kriitika.

Palun saatke oma ettekande teesid (200-250 sõna koos viidetega) ja pealkiri ning akadeemiline lühielulugu 12. septembriks 2016 aadressile digitaalhumanitaaria@gmail.com.

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Korraldustoimkond:
Mari Sarv
Liisi Laineste

Eesti digitaalhumanitaaria A° 2015

Konverents “Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”

19.-21. oktoobril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)

Humanitaaria eri valdkondades – ajaloo, usundi, keele jm uurimisel – on pikk võrdleva uurimise traditsioon. Vaatamata mitmesuguste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite arengule, on vähe tegeldud mitmekeelse ja -kultuurilise analüüsi töövahendite ja meetodite arendamisega. Enamik töövahendeid andmekaeveks ja -analüüsiks on välja töötatud suuremate keelte jaoks, mis teeb väiksemate või hääbunud keelte uurimise ja ainese võrdlemise keerukaks. Keelebarjääri tõttu puudub teadlastel sageli sisuline juurdepääs isegi lähedaste kultuuride alliktekstidele (nii näiteks Eesti ja Läti materjalid vastastikku). Mittetekstilise materjali puhul pole piirangud niivõrd lingvistilised, samas on metateabe aga ka kultuurispetsiifiliste tõlgenduste mõistmine uurimise seisukohalt oluline. Kaasajal pakub big data mitmesuguseid väljakutseid nii tekstilise kui mittetekstilise ainese keelte- ja kultuurideüleseks uurimiseks. Uurimisainest pole aga võimalik adekvaatselt analüüsida ja tõlgendada kui seda hägustavad tehnilised probleemid ja keelebarjäär. Samal ajal ootab ja vajab akadeemiline kogukond digitaalsete vahendite, süsteemide, standardite poolt pakutavate võimaluste ning juba saadud uurimistulemuste tutvustamist.

Konverents on kolmas Eesti iga-aastaste digitaalhumanitaaria konverentside seerias.

Konverentsi plenaarettekanded peavad Kalev H. Leetaru (GDELT projekt, Washingtoni ülikool, online ettekanne) ja JanRybicki (Jagellooni Ülikool, Krakov).
Konverentsil on kavas stilomeetria töötuba 15 inimesele, mille viib läbi Jan Rybicki ning tekstide taaskasutuse töötuba 10 inimesele, mille viib läbi Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse eTRAP projekti meeskond – Marco Büchler, Greta Franzini, Emily Franzini, Maria Moritz.

Konverentsi kava ja teesid ingliskeelsel kodulehel: http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

Korraldajad:
Mari Sarv & Liisi Laineste
Eesti Kirjandusmuuseum

CFP: Conference on translingual and transcultural digital humanities

October 19-20, Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia

Working with various (archival) material, researchers are often confronted with the problem that although both quantitative and qualitative methods in the humanities are quickly becoming more versatile, efficient and numerous, tools for translingual and transcultural analysis remain underdeveloped. The majority of tools for data mining and analysis are available in the biggest languages only, which makes it difficult to study the smaller or extinct ones or compare them to for example English. In fact, sometimes researchers don’t even have access to source texts of geographically close cultures because of language barrier (e.g. Estonian and Latvian are mutually incomprehensible). In the case of non-textual material, the limitations are not linguistic, in this case the access to metadata and -information, and cultural interpretations are important, and the challenges big data has to offer to non-textual transcultural research. Thus, it may not possible to get an adequate overview of the material or gain accurate insight as the results are blurred by technical difficulties. At the same time, the translingual and -cultural analysis has long tradition in different disciplines – history, religious studies, linguistics, etc – and introducing the possibilities and advances of digital tools, systems, standards, and the results of research to the academic community is greatly needed.

The conference is third in the series of yearly digital humanities conferences in Estonia and includes a special panel on ongoing projects and developments in Estonian digital humanities.

During the whole week the events of the global Open Access Week take place at the University of Tartu Library, with FOSTER training courses on October 15 and October 23.

More information on the homepage of the conference: http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

Keynotes

Kalev H. Leetaru (via Skype)
Looking Across Languages: Mass Translation of the World’s News

Imagine a world where language was no longer a barrier to information access, where anyone can access real-time information from anywhere in the world in any language, seamlessly translated into their native tongue and where their voice is equally accessible to speakers of all the world’s languages …

Kalev H. Leetaru is one of Foreign Policy Magazine’s Top 100 Global Thinkers of 2013, a Senior Fellow at the George Washington University Center for Cyber & Homeland Security and a member of its Counterterrorism and Intelligence Task Force. In his speech he introduces his GDELT Project, supported by Google Ideas, which monitors a considerable cross-section of the world’s broadcast, print, and web news media from nearly every country each day in over 100 languages and identifies the people, organizations, locations, themes, and events driving global society.

Jan Rybicki
Signals in Stylometry: What Numbers Tell Us About Literary Works

Believe it or not, a computer can tell authors apart by counting the frequencies of some of the most frequent words they use. But the very same authorship attribution methods, based on multivariate nearest-neighbor analysis of vocabulary statistics, can also group authors by chronology, genre, or gender. While the exact mechanism behind this phenomenon remains unknown, it is worthwhile to observe how it persists in a variety of literary text collections in several languages.

Jan Rybicki is Assistant Professor at the Institute of English Studies, Jagiellonian University in Kraków; he also taught at Rice University in Houston. His research combines translation studies, comparative literature and computational stylistics to produce quantitative and qualitative analyses of literary language in the original and in translations. He has also translated ca. 30 novels into Polish by authors such as Amis, Coupland, Fitzgerald, Golding, Gordimer, Ishiguro, le Carré or Winterson.

Call for papers

We welcome contributions from the following areas:

  • data-mining (incl visual, multimedia and other data)
  • working with data in various languages, incl small or extinct languages
  • translingual analysis
  • computational ontologies
  • cross-linguistic and -cultural research in the field of digital humanities
  • applications targeted at (usable with) various languages
  • the role of English as lingua franca in digital humanities, assets and drawbacks
  • compiling multilingual data collections (e.g. by crowdsourcing)
  • ideas, outlooks, projects and developments in Estonian digital humanities

The language of the conference is English. Participation fee of the conference is €50 (please contact the organisers if you would like to apply for a waiver).

Please submit a proposal that contains your full name, institutional and disciplinary affiliation with a very brief academic CV, the title of your paper and an abstract of 200-250 words by September 15, 2015. Send your proposals to: digitaalhumanitaaria@gmail.com

Mari Sarv & Liisi Laineste
Estonian Literary Museum

Workshop “Stylo: a Tool for Computational Text Analysis” on October 20 (afternoon)
by Jan Rybicki

Stylo is a package written for R, the open-source and cross-platform statistical programming environment. It performs a number of text-analytical workflows from text input through token recognition to graphing the results that are useful in authorship attribution and computational stylistics. Thanks to its powerful graphic user interface, it can be used by beginners and non-programmers after short instruction. In this workshop, the participants will be able to conduct their first attributive or stylistic analysis, perhaps even on their own text corpora.

Workshop can accommodate 15 participants, who should bring their own laptops (Windows, preferably).
Please register digitaalhumanitaaria@gmail.com

Text Reuse Workshop on October 21 (full day)
by eTRAP team: Marco Büchler, Emily Franzini, Greta Franzini, Maria Moritz
(GCDH, University of Göttingen)

In addition to the regular conference program, the eTRAP Team from the Göttingen Centre for Digital Humanities (Germany) is offering candidates the opportunity to participate in a workshop on Text Reuse.

If you are interested in exploring text reuse between two or among multiple texts (written in the same language) and would like to learn how to identify reuse yourself semi-automatically, this workshop is for you. The workshop seeks to teach participants to independently understand, use and run the TRACER tool, created by Dr. Marco Büchler, in order to detect and visualize text reuse in multifarious corpora, be those prose, poetry, in Arabic or Estonian.

To provide everyone with adequate (technical) assistance, the workshop can only accommodate 10 participants. If you would like to apply, please send your CV and a motivation letter to etrap-applications@gcdh.de by September 15, 2015.

http://etrap.gcdh.de/?p=1152

Kutse konverentsile “Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”

Olete oodatud osalema konverentsil “Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria” 19.-20. oktoobril 2015 Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis.

Humanitaaria eri valdkondades – ajaloo, usundi, keele jm uurimisel – on pikk võrdleva uurimise traditsioon. Vaatamata mitmesuguste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite arengule, on vähe tegeldud mitmekeelse ja -kultuurilise analüüsi töövahendite ja meetodite arendamisega. Enamik töövahendeid andmekaeveks ja -analüüsiks on välja töötatud suuremate keelte jaoks, mis teeb väiksemate või hääbunud keelte uurimise ja ainese võrdlemise keerukaks. Keelebarjääri tõttu puudub teadlastel sageli sisuline juurdepääs isegi lähedaste kultuuride alliktekstidele (nii näiteks Eesti ja Läti materjalid vastastikku). Mittetekstilise materjali puhul pole piirangud niivõrd lingvistilised, samas on metateabe aga ka kultuurispetsiifiliste tõlgenduste mõistmine uurimise seisukohalt oluline. Kaasajal pakub big data mitmesuguseid väljakutseid nii tekstilise kui mittetekstilise ainese keelte- ja kultuurideüleseks uurimiseks. Uurimisainest pole aga võimalik adekvaatselt analüüsida ja tõlgendada kui seda hägustavad tehnilised probleemid ja keelebarjäär. Samal ajal ootab ja vajab akadeemiline kogukond digitaalsete vahendite, süsteemide, standardite poolt pakutavate võimaluste ning juba saadud uurimistulemuste tutvustamist.

Konverentsi plenaarettekanded peavad Kalev H. Leetaru (GDELT projekt, Washingtoni ülikool, ettekanne Skype teel) ja JanRybicki (Jagellooni Ülikool, Krakov).
Konverentsil on kavas tekstide taaskasutuse töötuba 10 inimesele, mille viib läbi Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse eTRAP projekti meeskond – Marco Büchler, Greta Franzini, Emily Franzini, Maria Moritz, ning stilomeetria töötuba 15 inimesele, mille viib läbi Jan Rybicki.

Lähem info konverentsi kodulehel: http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

Ootame ettekandeid järgmistel teemadel:

  • andmekaeve (sh. visuaalse, multimediaalse jm materjali puhul)
  • töötamine mitmekeelse andmestikuga, sh. andmetega väikestes või väljasurnud keeltes
  • keelteülene analüüs
  • ontoloogiad humanitaarvaldkonnas
  • mitmekeelsed ja -kultuurilised uuringud digitaalhumanitaaria valdkonnas
  • mitmekeelseks kasutamiseks mõeldud rakendused
  • inglise keele roll digitaalhumanitaaria lingua francana, selle voorused ja puudused
  • mitmekeelsete andmekogude koostamine (sh. koosloome teel)
  • Eesti digitaalhumanitaaria arengud, projektid, ideed, väljavaated

Palun saatke oma ettekande teesid (200-250 sõna) ja väga lühike kokkuvõte oma akadeemilisest tegevusest 15. septembriks aadressil digitaalhumanitaaria@gmail.com. Konverentsi töökeeleks on inglise keel.

Olulised kuupäevad:

Teesid: 15. september 2015
Konverents algab: 19. oktoobril 2015

Palun saatke teesid aadressil: digitaalhumanitaaria@gmail.com

Korraldajad:
Mari Sarv & Liisi Laineste
Eesti Kirjandusmuuseum

 

Workshop “Re-use of digital heritage”

Date: March 11, 12

Venue: Estonian Open Air Museum

The event will focus on open access and open data in heritage sector. Examples and case studies are presented by specialist from various institutions: Henri Laupmaa, Uuno Vallner (State Information Systems), Kuldar Aas (Estonian National Archive), Vahur Puik (Ajapaik), Michael Charno (Archeology Data Service, UK), Barbara Dierickx (Packed, Belgia), Laura Sillanpää (Open Knowledge Finland). The list is not final.

The second day will be for workshops, where several web applications will be presented. Barbara Dierickx from PACED, centre of expertise in digital heritage in Belgium, will present MOVIO and Cityquest applications. Vahur Puik from Estonia will introduce geo referencing tool, Ajapaik.

The first half of the day will be in Estonian, second half in English.

The event is supported by CIP ICT PSP Athena Plus project.

Hembo Pagi

archaeovision.eu

+372 52 60214