Akadeemilised avatud juurdepääsuga ajakirjad – kuhu edasi?

Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond

1996. aastal olid eestikeelne “Mäetagused” ja ingliskeelne “Folklore: EJF” maailma esimesed täistekste avaldavad ja erinevaid veebivõimalusi integreerivad folklooriajakirjad; Moira Lorraine Smithi sõnul ilmub neid tänaseks üle kahekümne.

Tim Ingold (2013) käsitles hiljuti filosoofilisest küljest avatud juurdepääsuga ajakirjade võimalusi ja sellega seotud karisid. David Prosser (2014) pakub oma ajaveebi kirjutises Open Access goes to market? edasise arengu stsenaariumeid. Osalt kordavad need juba 1990. ja hiljem esilekerkinud probleeme – kvaliteetne avaldamine eeldab keeletoimetamist, tehnilist toimetamist, süvenenud eelretsenseerimist jpm. Kogu avaldamisprotsess muudab avatud juurdepääsuga ajakirjade maksumuse ligilähedaseks üksnes paberil avaldatud või koguni tasulise artiklite lisamise (kui neis sisaldub täistoimetustsükkel) võimalusega ajakirjadega.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.