13.-14. oktoobril 2016 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis
Arvutiajastu on kaasa toonud üha rohkem võimalusi suhtluseks eri meediumide vahendusel. Humanitaarvaldkonnas puudutab see nii lähteandmeid, uurimisprotsessi kui ka tulemuste esitamist. Ühest küljest peavad humanitaarteadused toime tulema ülesandega tuletada pidevalt muutuvast ja paigalpüsimatust mitte-tekstilisest kultuurisuhtlusest uurimistöö jaoks valiidsed andmestud. Teisalt võimaldavad arvutuslikud meetodid meil töödelda andmeid palju suuremas mahus. Digitaalhumanitaaria loomingulisus seisneb andmeanalüüsi uute võimaluste uurimises, avastamises ja arendamises.
Andmete visuaalne esitamine (nt. võrgustike, ajajoonte ja sõnapilvede abil) parandab märkimisväärselt ainestiku tõlgendusvõimalusi. Humanitaarteadlased on juba kasutusele võtnud teistes uurimisvaldkondades välja töötatud visualiseerimismeetodid, nt. GIS kaardid, graafikud jms. Ometi tuleks kriitiliselt üle vaadata väited, mis on aluseks teistes valdkondades välja töötatud andmete kuvamise ja interpreteerimise töövahenditele, et kohandada neid kunsti, kirjanduse, muusika või ajaloo andmekogude uurimisel. Uued võimalused parandavad ka ainestikust ülevaate saamise võimalusi arvutuslike meetodite abil, mis täiendavad detailsemate, kuid samas väiksemamahuliste uuringute tulemusi. Seda tehes peab meeles pidama, et kvalitatiivsete andmete puhul vajame ka meetodeid mitmetimõistetavuse ja hägusate tulemuste oskuslikuks esitamiseks. Humanitaarandmete esitamine peab olema vastavuses uurimuse eesmärkidega. Humanitaaruurimisse tuleks kaasata arvutiteadlasi, sest see võimaldaks kasutada oskuslikumalt olemasolevaid vahendeid ning arendada välja uusi.
Konverents on neljas Eesti digitaalhumanitaaria konverentside seerias ning sel aastal korraldavad seda ühiselt Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti-uuringute tippkeskus.
Lisaks konverentsi üldteemale on konverentsile oodatud kõik ettekanded, mis tutvustavad või analüüsivad arenguid Eesti digitaalhumanitaarias.
Ootame konverentsile ettekandeid järgmistest digitaalhumanitaaria valdkondadest:
– visuaalsete andmete kaeve, haldamine ja analüüs;
– andmete interpreteerimine ja uute teadmiste loomine;
– erilaadiliste (ruumiliste, ajalooliste, folkloorsete, keeleliste jne.) andmete visualiseerimine;
– ideed, plaanid, arengud Eesti ja maailma digitaalhumanitaarias ning digitaalhumanitaaria kriitika.
Palun saatke oma ettekande teesid (200-250 sõna koos viidetega) ja pealkiri ning akadeemiline lühielulugu 12. septembriks 2016 aadressile digitaalhumanitaaria@gmail.com.
Konverentsi töökeel on inglise keel.
Korraldustoimkond:
Mari Sarv
Liisi Laineste