13.-14. oktoobril 2016 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis

Arvutiajastu on kaasa toonud üha rohkem võimalusi suhtluseks eri meediumide vahendusel. Humanitaarvaldkonnas puudutab see nii lähteandmeid, uurimisprotsessi kui ka tulemuste esitamist. Ühest küljest peavad humanitaarteadused toime tulema ülesandega tuletada pidevalt muutuvast ja paigalpüsimatust mitte-tekstilisest kultuurisuhtlusest uurimistöö jaoks valiidsed andmestud. Teisalt võimaldavad arvutuslikud meetodid meil töödelda andmeid palju suuremas mahus. Digitaalhumanitaaria loomingulisus seisneb andmeanalüüsi uute võimaluste uurimises, avastamises ja arendamises.

Andmete visuaalne esitamine (nt. võrgustike, ajajoonte ja sõnapilvede abil) parandab märkimisväärselt ainestiku tõlgendusvõimalusi. Humanitaarteadlased on juba kasutusele võtnud teistes uurimisvaldkondades välja töötatud visualiseerimismeetodid, nt. GIS kaardid, graafikud jms. Ometi tuleks kriitiliselt üle vaadata väited, mis on aluseks teistes valdkondades välja töötatud andmete kuvamise ja interpreteerimise töövahenditele, et kohandada neid kunsti, kirjanduse, muusika või ajaloo andmekogude uurimisel. Uued võimalused parandavad ka ainestikust ülevaate saamise võimalusi arvutuslike meetodite abil, mis täiendavad detailsemate, kuid samas väiksemamahuliste uuringute tulemusi. Seda tehes peab meeles pidama, et kvalitatiivsete andmete puhul vajame ka meetodeid mitmetimõistetavuse ja hägusate tulemuste oskuslikuks esitamiseks. Humanitaarandmete esitamine peab olema vastavuses uurimuse eesmärkidega. Humanitaaruurimisse tuleks kaasata arvutiteadlasi, sest see võimaldaks kasutada oskuslikumalt olemasolevaid vahendeid ning arendada välja uusi.

Konverents on neljas Eesti digitaalhumanitaaria konverentside seerias ning sel aastal korraldavad seda ühiselt Eesti Digitaalhumanitaaria Selts, Eesti Kirjandusmuuseum ning Eesti-uuringute tippkeskus.

Lisaks konverentsi üldteemale on konverentsile oodatud kõik ettekanded, mis tutvustavad või analüüsivad arenguid Eesti digitaalhumanitaarias.

Ootame konverentsile ettekandeid järgmistest digitaalhumanitaaria valdkondadest:

– visuaalsete andmete kaeve, haldamine ja analüüs;
– andmete interpreteerimine ja uute teadmiste loomine;
– erilaadiliste (ruumiliste, ajalooliste, folkloorsete, keeleliste jne.) andmete visualiseerimine;
– ideed, plaanid, arengud Eesti ja maailma digitaalhumanitaarias ning digitaalhumanitaaria kriitika.

Palun saatke oma ettekande teesid (200-250 sõna koos viidetega) ja pealkiri ning akadeemiline lühielulugu 12. septembriks 2016 aadressile digitaalhumanitaaria@gmail.com.

Konverentsi töökeel on inglise keel.

Korraldustoimkond:
Mari Sarv
Liisi Laineste

Konverents “Keelte- ja kultuurideülene digitaalhumanitaaria”

19.-21. oktoobril 2015 Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)

Humanitaaria eri valdkondades – ajaloo, usundi, keele jm uurimisel – on pikk võrdleva uurimise traditsioon. Vaatamata mitmesuguste kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite arengule, on vähe tegeldud mitmekeelse ja -kultuurilise analüüsi töövahendite ja meetodite arendamisega. Enamik töövahendeid andmekaeveks ja -analüüsiks on välja töötatud suuremate keelte jaoks, mis teeb väiksemate või hääbunud keelte uurimise ja ainese võrdlemise keerukaks. Keelebarjääri tõttu puudub teadlastel sageli sisuline juurdepääs isegi lähedaste kultuuride alliktekstidele (nii näiteks Eesti ja Läti materjalid vastastikku). Mittetekstilise materjali puhul pole piirangud niivõrd lingvistilised, samas on metateabe aga ka kultuurispetsiifiliste tõlgenduste mõistmine uurimise seisukohalt oluline. Kaasajal pakub big data mitmesuguseid väljakutseid nii tekstilise kui mittetekstilise ainese keelte- ja kultuurideüleseks uurimiseks. Uurimisainest pole aga võimalik adekvaatselt analüüsida ja tõlgendada kui seda hägustavad tehnilised probleemid ja keelebarjäär. Samal ajal ootab ja vajab akadeemiline kogukond digitaalsete vahendite, süsteemide, standardite poolt pakutavate võimaluste ning juba saadud uurimistulemuste tutvustamist.

Konverents on kolmas Eesti iga-aastaste digitaalhumanitaaria konverentside seerias.

Konverentsi plenaarettekanded peavad Kalev H. Leetaru (GDELT projekt, Washingtoni ülikool, online ettekanne) ja JanRybicki (Jagellooni Ülikool, Krakov).
Konverentsil on kavas stilomeetria töötuba 15 inimesele, mille viib läbi Jan Rybicki ning tekstide taaskasutuse töötuba 10 inimesele, mille viib läbi Göttingeni Ülikooli digitaalhumanitaaria keskuse eTRAP projekti meeskond – Marco Büchler, Greta Franzini, Emily Franzini, Maria Moritz.

Konverentsi kava ja teesid ingliskeelsel kodulehel: http://www.folklore.ee/dh/en/events/dh_conference_estonia_2015/

Korraldajad:
Mari Sarv & Liisi Laineste
Eesti Kirjandusmuuseum