Viies Eesti digihumanitaaria konverents „Avatud litsentsid, avatud sisu ning avaandmed digihumanitaaria arendamise võimalusena“ (1.–2.11.2017 Eesti Rahva Muuseumis, 3.11 Eesti Kirjandusmuuseumis) on digihumanitaaria alal oluliseks foorumiks teadlaskonnale, sellel korral on varasemast enam teadusdiskussiooni kaasatud ka mäluasutused, kellel on humanitaarteaduste valdkonnas oluline roll uurimisainese haldajana ning avalikkusele vahendajana.
Konverentsi teema, mille fookuses on sel aastal teabe võimalikult avatud kättesaadavus, on oluline seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega, olles üheks sammuks Eesti avatusele suunatud digitaalse visiooni juurutamisel ja levitamisel rahvusvaheliselt humanitaarvaldkonnas.
Suur osa humanitaarvaldkonna uurimistööks vajalikest andmetest kuulub eri mäluasutuste ja raamatukogude haldusse. Digitaalajastu on loonud tehnilised võimalused teabe digitaalseks säilitamiseks, ning selle kättesaadavaks tegemiseks ja jagamiseks interneti teel; samas pole asutuste rahalised ressursid enamasti piisavad kollektsioonide lausdigiteerimiseks ja kättesaadavaks tegemiseks ning kollektsioonide väärtuslikumat osa nähakse ühe võimalusena puuduva rahastuse teenimiseks, mis omakorda takistab info avatud levikut ühiskonnas ja kasutamist teadustöös. Teabe avatud jagamist võivad takistada veel juriidilised asjaolud, omandiküsimus, info tundlikkus, mäluasutuse vastutus jagatud teabe võimaliku väärkasutuse osas jms. Konverentsil arutletakse maailma eri riikide kogemuse varal, millised on andmete avamisest tulenevad kasud ühiskonnale laiemalt ja humanitaarteadusele ning kuidas eelpool kirjeldatud vastuolusid lahendada selleks, et hoogustada avatud litsentside, avatud sisu ning avaandmete ulatuslikumat kasutamist.